Selle postituse sisuks on väike mõtisklus Hacker-HOWTO (kasutasin eestikeelset versiooni).
Ma ei ole häkkerikultuuriga ise väga palju kokku puutunud. Kuid niipalju ma siiski teadsin enne, et mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Ka see lugemine annab mõlema kohta väga põhjaliku definitsiooni.
Materjal annab ise põhjaliku ülevaate sellest, kes on häkker, mida ta teeb ja mida oleks vaja teha, et häkkeriks saada. Minu hinnangul tunduvad häkkerid selle määratluse järgi olevat erksa vaimuga tegelased, kes püüavad maailma muuta läbi tehnoloogia ja täpsemalt läbi interneti ja seal jagatava tarkvara. Kuna tegelen ka ise programmeerimisega, siis saan väga hästi aru sellest, et häkkimist võrreldakse kunsti ja loomisega. On hea tunne teha valmis midagi uut ja kasulikku, mis aitab sind ennast või teisi. Samuti leian, et selle protsessi juures on vaimne keskendumine väga oluline, kuna on vaja koondada oma mingid teatud teadmised keerulise probleemi lahendamiseks. Häkker peab omama põhjalikke teadmisi nii riistvarast, infrastruktuurist, võrkudest, erinevatest protokollidest, programmeerimiskeeltest ja -algoritmidest jne.
Olen ka ise oma elus mõnda häkkerit lähedalt näinud ja neid asju mida nad toodavad ja see äratab imetlust.
Thursday, April 25, 2013
Thursday, April 18, 2013
Tarkvara- ja sisulitsentsid
Kirjeldan siin postituses CodePlex keskkonnas leiduva tarkvara litsentsitingimusi.
CodePlex on Microsofti Open Source tarkvara jagamise portaal. Portaalis saavad tarkvaraaerendajad jagada oma töid, suhelda ja saada tagasisidet. 5. märtsi seisuga 2013 on kättesaadavad 32,310 projekti. (allikas wikipedia).
Iga projekt eraldi on kaitstud litsentitingimustega. Võtan näitena AJAX Control Toolkiti.
Litesntsi nimi on New BSD License (BSD).
BSD järgi on piirangud tarkvara levitamisele üsna minimaalsed. Alguse sai BSD litsent ühe Unixi laadse toote "Berkeley Software Distribution" kaudu. BSD litsentsil on kaks tuletist: New BSD License/Modified BSD License ja the Simplified BSD License/FreeBSD License. Mõemad tuletised on tunnustatud nii FSF-i kui ka OSI poolt. Litsentsil on 3 klauslit (kuna tõlget ei leidnud, lisan need ingliskeelsetena):
Allikas Wkipedia, http://www.linfo.org/bsdlicense.html
CodePlex on Microsofti Open Source tarkvara jagamise portaal. Portaalis saavad tarkvaraaerendajad jagada oma töid, suhelda ja saada tagasisidet. 5. märtsi seisuga 2013 on kättesaadavad 32,310 projekti. (allikas wikipedia).
Iga projekt eraldi on kaitstud litsentitingimustega. Võtan näitena AJAX Control Toolkiti.
Litesntsi nimi on New BSD License (BSD).
BSD järgi on piirangud tarkvara levitamisele üsna minimaalsed. Alguse sai BSD litsent ühe Unixi laadse toote "Berkeley Software Distribution" kaudu. BSD litsentsil on kaks tuletist: New BSD License/Modified BSD License ja the Simplified BSD License/FreeBSD License. Mõemad tuletised on tunnustatud nii FSF-i kui ka OSI poolt. Litsentsil on 3 klauslit (kuna tõlget ei leidnud, lisan need ingliskeelsetena):
- Redistributions of source code must retain the above copyright notice, this list of conditions and the following disclaimer.
- Redistributions in binary form must reproduce the above copyright notice, this list of conditions and the following disclaimer in the documentation and/or other materials provided with the distribution.
- Neither the name of the
nor the names of its contributors may be used to endorse or promote products derived from this software without specific prior written permission.
Allikas Wkipedia, http://www.linfo.org/bsdlicense.html
Friday, April 12, 2013
Intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus
Tänapäevases internetiseeritud (mulle küll ei meeldi see sõna, kuid paremat ei leidnud) maailmas ei saa autoriõigustele ja nende kaitsele läheneda enam samal viisil nagu paar aastakümmet tagasi. Paljuski on sellest aru saadud, kuid siiski esineb veel päris palju probleeme.
On ilmselt täiesti loomulik, et inimene, kes on midagi valmistanud (ja siia kuulub ka loominguline tegevus), eeldab selle eest ka mingit tasu juhul, kui seda teised inimesed kasutavad. Selles nagu progressi mõte ongi, et need kellel on rohkem nuppu, kasutavad nende resursse kes ise ei oska või ei viitsi mingit asja valmis teha. Siit järgneb ka loomulik soov oma loomingut kaitsta, et see resurss kuskile mujale parematele jahimaadele ei valguks.
Keelamine teistel sama asja teha või siis vähemalt selle eest kõvasti raha küsimine aga hakkab üldist arengut lõpuks pidurdama. Võib-olla mitte nii palju kunstimaailmas kui pigem tehnikavallas.Viletsuseks võibki lugeda seda, et igale vähegi heale leiutisele püütakse ülikiirelt patent seada ja teistel sarnase toote arendamine ära keelata. Siin peaksid patendiseaduste tegijad püüdma leida mõistliku tasakaalu, mis üheltpoolt julgustaks leiutajaid aga teiselt poolt piiraks korporatsioone, kes püüavad patente "kokku ahmida". Ilmselt on naiivne loota ainult suurfirmade missioonitundele, et arengu pidurdamine toob lõpuks kaasa nende enda maine kahjustumise.
On ilmselt täiesti loomulik, et inimene, kes on midagi valmistanud (ja siia kuulub ka loominguline tegevus), eeldab selle eest ka mingit tasu juhul, kui seda teised inimesed kasutavad. Selles nagu progressi mõte ongi, et need kellel on rohkem nuppu, kasutavad nende resursse kes ise ei oska või ei viitsi mingit asja valmis teha. Siit järgneb ka loomulik soov oma loomingut kaitsta, et see resurss kuskile mujale parematele jahimaadele ei valguks.
Keelamine teistel sama asja teha või siis vähemalt selle eest kõvasti raha küsimine aga hakkab üldist arengut lõpuks pidurdama. Võib-olla mitte nii palju kunstimaailmas kui pigem tehnikavallas.Viletsuseks võibki lugeda seda, et igale vähegi heale leiutisele püütakse ülikiirelt patent seada ja teistel sarnase toote arendamine ära keelata. Siin peaksid patendiseaduste tegijad püüdma leida mõistliku tasakaalu, mis üheltpoolt julgustaks leiutajaid aga teiselt poolt piiraks korporatsioone, kes püüavad patente "kokku ahmida". Ilmselt on naiivne loota ainult suurfirmade missioonitundele, et arengu pidurdamine toob lõpuks kaasa nende enda maine kahjustumise.
Monday, April 8, 2013
Vaba tarkvara
Et kõik ausalt ära rääkida, siis ise olen täiesti tavaline Windowsi kasutaja. Kokkupuuted vaba tarkvaraga on olnud üsna põgusad.
Esimene kogemus oli kunagi üheksakümnendatel kui sai proovitud tööarvutisse teiste kiitmise peale mingi graafilise kasutajaliidesega Linux installida. Tollal vajas see siiski üsna põhjalikku eeltööd ja erinevate pakettide õiges järjekorras kompileerimist ja paigaldamist. Kasutasin seda mõnda aega programmeerimiseks kuid kuna mõned mugavad programmijupid sealt siiski puudusid, siis vajus tasapisi Windowsi peale tagasi.
Teine kogemus, mida olen proovinud, on GIMP graafikaprogramm. Esimesed versioonid olid Windowsi jaoks siiski suht toored ja jooksid tihti kokku. Võimaluste poole tundus siiski tegemist olevat üsna kasutatava tootega, kuid probleemiks oli siiski ebastabiilsus.
Kolmas ja ka kõige edukam minu puhul on olnud OpenOffice kasutamine. Kasutan seda arvutis, kuhu ei ole tahtnud Officet installida ja seal olen OO-ga saanud kõik vajalikud dokumendid ja tabelid loodud ja salvestatud.
Esimene kogemus oli kunagi üheksakümnendatel kui sai proovitud tööarvutisse teiste kiitmise peale mingi graafilise kasutajaliidesega Linux installida. Tollal vajas see siiski üsna põhjalikku eeltööd ja erinevate pakettide õiges järjekorras kompileerimist ja paigaldamist. Kasutasin seda mõnda aega programmeerimiseks kuid kuna mõned mugavad programmijupid sealt siiski puudusid, siis vajus tasapisi Windowsi peale tagasi.
Teine kogemus, mida olen proovinud, on GIMP graafikaprogramm. Esimesed versioonid olid Windowsi jaoks siiski suht toored ja jooksid tihti kokku. Võimaluste poole tundus siiski tegemist olevat üsna kasutatava tootega, kuid probleemiks oli siiski ebastabiilsus.
Kolmas ja ka kõige edukam minu puhul on olnud OpenOffice kasutamine. Kasutan seda arvutis, kuhu ei ole tahtnud Officet installida ja seal olen OO-ga saanud kõik vajalikud dokumendid ja tabelid loodud ja salvestatud.
Subscribe to:
Posts (Atom)