Tänapäevases internetiseeritud (mulle küll ei meeldi see sõna, kuid paremat ei leidnud) maailmas ei saa autoriõigustele ja nende kaitsele läheneda enam samal viisil nagu paar aastakümmet tagasi. Paljuski on sellest aru saadud, kuid siiski esineb veel päris palju probleeme.
On ilmselt täiesti loomulik, et inimene, kes on midagi valmistanud (ja siia kuulub ka loominguline tegevus), eeldab selle eest ka mingit tasu juhul, kui seda teised inimesed kasutavad. Selles nagu progressi mõte ongi, et need kellel on rohkem nuppu, kasutavad nende resursse kes ise ei oska või ei viitsi mingit asja valmis teha. Siit järgneb ka loomulik soov oma loomingut kaitsta, et see resurss kuskile mujale parematele jahimaadele ei valguks.
Keelamine teistel sama asja teha või siis vähemalt selle eest kõvasti raha küsimine aga hakkab üldist arengut lõpuks pidurdama. Võib-olla mitte nii palju kunstimaailmas kui pigem tehnikavallas.Viletsuseks võibki lugeda seda, et igale vähegi heale leiutisele püütakse ülikiirelt patent seada ja teistel sarnase toote arendamine ära keelata. Siin peaksid patendiseaduste tegijad püüdma leida mõistliku tasakaalu, mis üheltpoolt julgustaks leiutajaid aga teiselt poolt piiraks korporatsioone, kes püüavad patente "kokku ahmida". Ilmselt on naiivne loota ainult suurfirmade missioonitundele, et arengu pidurdamine toob lõpuks kaasa nende enda maine kahjustumise.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment